Pole kahtlustki, et ELi rõhud robootikasse ja tehisintellekti hakkavad meie igapäevaelu radikaalselt muutma. See nõuab oskuslikku navigeerimist muutuvates tõekspidamistes, kultuurilistes tavadest ja õiguslikest raamistikes. Kuid millised on need võimalikud muutused ja kuidas me saame nendeks ette valmistuda?
Robootika areng ja meie igapäevaelu
Robotite arengu jätmine ainult teadlaste ja inseneride tööks oleks naiivne. Kõigil meil – alates poliitilistest otsustajatest kuni tavainimesteni – on oluline roll robootika arengu suunamisel jätkusuutliku, inklusiivse ja demokraatliku tuleviku nimel. Meie valikud on omavahel seotud ja nende mõju on vastastikune, sest robootika kujutab endast suurt hulka tehnoloogiaid, mõistes ja praktikaid, mis on sügavalt põimunud meie sotsiaalse eluga.
Roboteid käsitlevad arutelud on kaugeltki rutiinsed. Need puudutavad meie kõige fundamentaalsemaid küsimusi: milline on inimlikkus, milliseid töid me peaksime robotitele lubama, millised on meie kohustused kunstlikult loodud olendite ees, kuidas peaksime kujundama jagatud maailma, kus on nii inimesed kui ka robotid? Robootika tekitab peegli, mis sunnib meid nägema enda arusaamu ja eelistusi ning nende juuri ja tagajärgi uues valguses.
Suurte robotite ja mikrorobotite võimalikud mõjud
Kui rääkida konkreetsemalt robootika võimalikest mõjudest meie igapäevaelule, siis peame vaatama kahte erinevat mõõtkava – suuri robotid ja mikrorobotid. Suurte robotite mõju on ehk lihtsam hoomata. Need võivad teha kõikvõimalikke asju: alates sõidukite juhtimisest ja puhastustööst kuni ehituse ja päästetöödeni. Need robotid ilmestavad meile, kuidas tehnoloogia “tungib” meie füüsilisse maailma.
Mikrorobotid, seevastu, hakkavad järjest enam mõjutama meie kehasid ja keskkonda. Neid võib manustada ravimitesse ja toiduainetesse, koguda andmeid meie keha tegevuse kohta, või ka hakata moodustama meie looduslikku keskkonda. Sellisel juhul hakkab robootika mõjutama meie tervist, toitumist ja elukeskkonda.
Ettevalmistus tulevikuks
Kõige olulisem küsimus nüüd on: kuidas me saame ette valmistuda nende muutuste jaoks? Üks võimalus on anda robootika arengule suurem ühiskondlik kontroll. See tähendab, et robootika peaks olema suunatud avalikkuse huvides, olema läbipaistev ja hõlmama kõiki osapooli. Muutused ei tohi olla vältimatud, vaid osa demokraatlikust protsessist.
Teine võimalus on keskenduda tehnoloogiaoskuste arendamisele. See nõuab pidevat haridust ja koolitust, mitte ainult tehnoloogiliste oskuste omandamist, vaid ka kriitilise mõtlemise arendamist ja eetilise mõistmise süvendamist.
Kokkuvõtteks tuleb märkida, et robootika on vältimatu osa meie tulevikust. Kuigi see võib tuua kaasa mitmeid väljakutseid, on see siiski meie jaoks uute võimaluste allikas. Peame olema valmis nendeks muutusteks ja muutmusteks – see on ainus viis, kuidas meid ei tabaks proaktiivne tegevus ees seisvate väljakutsetega tegelemisel. Robotid võivad tulevikus muuta meie elu, kuid meie endi teha on see, kas see muutus on positiivne või mitte.