Sissejuhatus

Robootika on valdkond, mis on viimase kümnendi jooksul teinud silmapaistvaid edusamme. Mõned robotid suudavad mängida jalgpalli, teised koristavad toad puhtaks või istutavad taimi. Kuidas need agendid, mis on ühendusriistvara ja tarkvara vahel, suudavad nii mitmekesiseid ülesandeid lahendada? Kuidas nad suhtlevad meiega, kuidas nad õpivad meie juhendamisel ja kuidas nad ise otsuseid teevad? Selles blogipostituses käsitlen neid küsimusi, uurides sügavuti robotite salapärast maailma.

Tarkvara ja riistvara: üheskoos võimatuna näivaid ülesandeid lahendamas

Ajaloost leiame näiteid, kus tarkvara on suutnud rasked ülesanded automatiseerida. Viimastel aastatel on aga tarkvara jõudnud sinnamaani, et keerukaid ülesandeid saab lahendada märksa tõhusamalt. See on pannud aluse robootika uuele ajastule, kus pikaajalised eesmärgid ja strateegiad muudavad tarkvara rohkem analüüsivõimekaks ning võimekaks mõistma ja sekkuma meie füüsilisse maailma läbi riistvara.

Riistvara on roboti keha, mis suudab tarkvara “mõtteid” teoks teha. Selleks kasutab ta erinevaid vahendeid, sensoritest mootoriteni. Olenevalt konkreetsest robotist võib riistvara olla lihtne või keerukas, aga selle aluseks on alati sama põhimõte: roboti füüsilised sekkumised maailma peavad olema tarkvara poolt suunatud ja kontrollitud.

Kuidas robotid õpivad?

Lisaks sellele, et robotid saavad tarkvara abil täita keerukaid ülesandeid, on nad suutelised ka õppima. Laiemas plaanis nimetatakse seda masinõppeks, mis on seotud tehisintellektiga. Lihtsustatud kujul tähendab see, et robotid suudavad eelnevatel kogemustel ja andmetel põhineva korduva tegevuse tulemusena n-ö õppida ja seeläbi oma tõhusust parandada.

See võib tunduda fantastiline, kuid mõistmise hõlbustamiseks võime vaadelda seda kui protsessi, mille käigus robootikatarkvara kohandab roboti tegevusi nii, et need oleksid võimalikult tõhusad. Näide võib olla robot, mis õpib läbi trial-and-error meetodi labürindi läbima: esialgu eksib ta palju, kuid iga katsega saab ta labürindi kohta rohkem infot, mida saab kasutada parema strateegia väljatöötamiseks.

Kas robotid suudavad asendada inimesi?

Sellele küsimusele vastates peame arvestama asjaoluga, et robotite ja inimeste võimed on väga erinevad. Robotid ei suuda tundma õppida emotsioone, head huumorisoont ega empaatiat, kuid nad on suurepärased abilised keerukate, kuid rutiinsete ülesannete puhul, mida tuleb korrata järjepidevalt ja milles eksimine võib olla kulukas. Nad saavad tööd teha 24/7 ning ei vaja puhkust.

Inimese vaimne ja füüsiline paindlikkus, tema võime mõista teisi inimesi ja keerukaid sotsiaalseid olukordi, on midagi, mida roboteid ei saa asendada. Seetõttu ei peaks inimesed kartma, et robotid võtavad nende töökohad ära. Küll aga peaksime olema valmis selleks, et robootika muudab tööturu dünaamikat.

Kokkuvõtteks

Robootika on kiirelt arenev ala, kus tarkvara ja riistvara koostöös lahendavad probleeme, mida veel mõni aeg tagasi peeti lahendamatuks. Robotid on võimekad õppima ja kohanduma ning nende rolli meie igapäevaelus ei tohiks alahinnata. Samas ei asenda nad inimest täielikult, vaid pigem toetavad ja täiendavad inimeste võimekust.

Samas ei peaks me ka unustama, et robotite tarkvara ja riistvara on ikkagi inimese loodud. Seega sõltub nende võimekuse realiseerumine sellest, kui hästi suudame meie, inimesed, neid oma eesmärkide saavutamiseks kasutada. Saab põnev olema näha, milliseid imesid tulevikus robootika valdkonnaga kaasneb!